Nord Estonia

Nord Estonia parvlaev on ehitatud 1974. aastal kui Dana Regina ning renoveeritud 1998. ja 2002. aastal. Aastatel 1993–1994 kandis laev Thor Heyerdahli nime. Eestisse tuli see laev esmakordselt juunis 1990 Rootsi lipuga ja nime all Nord Estonia, et alustada liiklust liinil Tallinn–Stockholm, kus sõitis 1993. a jaanuarini, mil asendati Estoniaga.

Teist korda toodi laev Eestisse mais 1994, kui asus Eesti lipuga ja nime all Vana Tallinn liinile Tallinn–Helsingi. Tallinki laevana jäi tema viimaseks liiniks Riia–Stockholm, kus sõitis Läti lipu all. 2008. aasta augustis asendati Vana Tallinn Läti–Rootsi liini uuendamise käigus Silja Festivaliga. Tallink müüs Vana Tallinna Allferries SA-le juunis 2011, laeva nimeks sai Adriatica Queen.

Tehnilised andmed:

Ehitatud aastal: 1974
Pikkus: 153,8 m
Laius: 22,3 m
Süvis: 6 m
Kogumahutavus: 10 002
Reisijakohti: 1500
Kajutikohti: 858
Autokohti: 370
Rajameetreid: 600 m
Peamasin: 12 946 kW
Kiirus: 18 sõlme

 

Estonia

Estonia oli Eesti reisiparvlaev, mis ehitati 1980. aastal Meyer Werfti laevatehases Papenburgis Saksamaal. Laeva varasemad nimed olid Viking Sally (1980–1990), Silja Star (1990–1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline'i Tallinna–Stockholmi liini jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993. Hiljem Estonia nime kandnud alus valmis 1980. aastal Saksamaal Papenburgis Jos. L. Meyeri laevatehases. Parvlaeva tellis Soome laevafirma Rederi Ab Slite kaubamärgi Viking Line all, alus sai esimeseks nimeks Viking Sally. Laev oli 155,43 m pikk ja 24,21 m lai, maksimaalne võimalik kiirus 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot.

29. juunil 1980 sõitis laev esimesele reisile liinil Turu–Mariehamn–Stockholm. Laev müüdi edasi 1990. aastal Oy Silja Line Ab-le, seal ristiti alus Silja Stariks.
Juba samal aastal otsustas Silja Line laeva veel kord edasi müüa ja uueks omanikuks sai Wasa Line, mis kuulus Silja Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla. Wasa Line ristis laeva omakorda ümber, uueks nimeks pandi Wasa King. Eestlased hakkasid laeva vastu huvi tundma 1992. aastal. Laeva ostis Küprosel registreeritud Estonia Shipping Company, mille nime all tegutses tegelikult kaks suurfirmat – Nordström & Thulin Rootsist ning riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. Laeva uueks nimeks valiti pärast pikka kaalumist Estonia. Viimane omanikevahetus tõi laevale kurseerimiseks uue liini – Tallinn–Stockholm.

28. septembri öösel 1994 reisil Tallinnast Stockholmi Estonia uppus, põhjustades vähemalt 852 inimese surma.

Tehnilised andmed:

Ehitatud aastal: 1980
Pikkus: 155,43 m
Laius: 24,21 m
Süvis: 5,55 m
Kogumahutavus: 15598
Peamasin: 4 x 4400 kW
Kiirus: 21 sõlme
Reisijad: 2000
Autokohti: 460

 

Mare Balticum

Mare Balticum on 1979. aastal Saksamaal Papenburgis Meyer Werfti tehases Ahvenamaa laevakompaniile Viking Line ehitatud parvlaev. Laev valmis 31. märtsil 1979 ja kandis esmalt nime Diana II av Slite. Nimi Diana viitas sellele, et ta oli mõeldud asendama Rederi AB Slite eelmist, samuti Diana-nimelist laeva, mis valmis 1972 ja sõitis kuni 1979. aastani Kapellskäri–Naantali liinil. Slite oli viide laevakompaniile. Kuid juba sama aasta septembris lühendati registris laeva nimi Diana II-ks – juba algusest peale oli laeva reklaamitud just lühema nime all.

Laev hakkas sõitma liinil Stokholm–Turu konkureeriva ettevõtte Rederi AB Sally laeva Viking 4 asemel. Uue laeva tulek pani Rederi AB Sally kiiresti tegutsema. Rekordilise 8,5 kuuga valmis laev Viking Sally (hilisema nimega Estonia), mis oli ehitatud osalt samade jooniste järgi, kuid milles oli tehtud ka muudatusi, nii et tulemus oli peaaegu täiesti erinev. Viking Sally hakkas ise Stokholmi–Turu liinil sõitma ja tõrjus Meloodia tagasi Kapellskäri–Naantali liinile, kus see sõitis kuni 1989, välja arvatud lühike periood 1982. aasta suvel, kui ta ajutiselt Stokholmi–Turu liinile toodi.

Nendel aastatel elas laev üle ühe raske õnnetuse. 5. veebruaril 1989 puudutas ta Kapellskäri lähedal põhja ja hakkas lekkima. Sel ajal töötas laeva pumpamissüsteem kõigest poole võimsusega ega saanud lekkega hakkama. Laev võttis sisse suure koguse vett ja uppus osaliselt madalas sadamas. Laev tõsteti kiiresti üles ja saadeti dokki.

1989. aastal pankrotistus Soome laevaehitusettevõte Wärtsilä. AB Slite oli sellega lähedalt seotud ja kandis suurt majanduslikku kahju. Ta pidi Diana II ära müüma. Laeva ostis PK Finans, aga AB Slite rentis selle kohe tagasi ja laev jäi endise nime all sõitma endist liini. 1992. aastal halvenes AB Slite majandusolukord veelgi ja ta pidi laevast täielikult loobuma. PK Finans saatis selle liinile Trelleborg–Rostock, kus alustas tööd 30. detsembril. 1994. aastal ostsid Eesti Merelaevandus ning Nordström & Thulin Diana II Estonia kõrvale teiseks laevaks liinile Tallinn–Stockholm. Septembris toimunud turismimessil kuulutati välja laeva nimekonkursil võitnud nimi Vironia. Estonia huku päeval oli laeva pardal Rostockisse Diana II vastu võtma sõitnud Eesti laevapere.

Enne uuele liinile asumist kavandatud remont Naantalis kujunes Estonia huku tõttu palju ulatuslikumaks, sest Estonia hukkus visiiri rikke tõttu, aga enne seda oli ka Diana II-l samal viisil visiir merel avanenud. Diana II vöörivisiir keevitati kinni ja ehitati põrkevahesein. Samuti muudeti laeva nime, vältimaks seoseid uppunud laevaga, nii et nimi Vironia oli kasutusel ainult remondi ajal. Laev väljus liinile alles 11. detsembril 1994 nimega Mare Balticum ja sõitis liinil Tallinn–Stockholm kuni 1996. aasta suveni. Nordström & Thulin omandas laeva Anna Karenina, mis 1996. aasta augustis hakkas Regina Baltica nime all sõitma liinil Stokholm–Tallinn Mare Balticumi asemel .

Seejärel rentis Tallink laeva ja see sõitis nimega Meloodia liinil Tallinn–Helsingi. Esimese reisi sel liinil tegi ta 20. septembril 1996 ja viimase 31. detsembril 2006. 2002 ostis Tallink Meloodia endale ja müüs selle 2007. aasta novembris Singapuri ettevõttele Equinox Offshore Accommodation, mida kontrollib Norra kapital. Vastavalt lepingule jõudis laev Singapuri 2007. aasta detsembris. Pärast ümberehitust majutuslaevaks kannab see nime "ARV 1".

Tehnilised andmed:

Ehitatud: 1979
Pikkus: 138,9 m
Laius: 24,22 m
Süvis: 5,6 m
Kogumahutavus: 17 955
Reisijakohti: 1600
Kajutikohti: 826
Autokohti: 480
Rajameetreid: 1190
Võimsus: 17 650 kW
Kiirus: 21 sõlme

 

Regina Baltica

Regina Baltica on ehitatud 1980. aastal Soomes Wärtsilä laevatehases Turus. Laev ehitati ettevõttele Rederi Ab Sally ja hakkas reisijaid teenindama kaubamärgi Viking Line all. Rederi Ab Sally alustas laevaga Viking Song reisijate teenindamist liinil Helsingi–Stockholm, kus seni oli sõitnud tema sõsarlaev Viking Saga. 1985. a ostis laeva Fred. Olsen & Co. Norra lipu all sai laeva nimeks Braemar.

1991. a algul ostis laeva Venemaa laevakompanii Sovcomflot ja nimetas selle Baltikaks. 1991. a suvel sai laeva nimeks Anna Karenina ja selle üüris Baltic Shipping Co, kes kavatses suunata selle liinile Peterburi–Stockholm. Plaan ei täitunud ja laev saadeti Hamburgi, kus see renoveeriti. Samal kuul rentis laeva Vene sõjavägi, et vedada sõjaväevarustust Ida-Saksamaalt. Lastiks olnud  sõjatehnika vigastas laeva tugevalt ja see saadeti uuesti Hamburgi renoveerimiseks.

Märtsis 1991 alustas Anna Karenina liiklemist liinil Peterburi–Nynäshamn–Kiel ettevõtte Baltic Line käsutuses. 1996. aasta jaanuaris Baltic Line pankrotistus. Märtsist juunini kandis laev lühendatud nime Anna K. ja selle nime all renoveeriti laeva Saksamaal kolmandat korda. Anna K. müüdi suvel 1996 ettevõttele Nordström & Thulin ja ASi Eesti Merelaevandus tütarettevõttele Estline ning alustas sõitmist Regina Baltica nime all liinil Tallinn–Stockholm. 1998. aastal loobus Nordström & Thulin oma osalusest Estline'is ning Eesti Merelaevandus jäi selle ainsaks omanikuks. 2000. aasta lõpul võttis prahilepingu üle Tallink.

Tehnilised andmed:

Ehitatud: 1980
Kogumahutavus: 18345
Pikkus: 145,19 m
Laius: 25,51 m
Süvis: 5,51 m
Võimsus: 4 x Wärtsilä 4781 kW
Kiirus: 21,3 sõlme
Reisijakohti: 1500
Kajutikohti: 1156
Kajuteid: 505
Autokohti: 486
Rajameetreid: 936

 

Baltic Kristina

Baltic Kristina telliti Oy Siljavarustamo/Ab Silja Rederiet (Silja Line) poolt 1969. aastal. Lepinguga ülevõtmine toimus 1971. aastal Höyrylaiva Oy Bore/Ångfartygs Ab Bore (Bore Line) poolt ja lõpetamine nii, nagu Bore I-ga, 1973. aastal Oy Wärtsilä Ab poolt. Laev tegutses Silja Line`i teenistuses liinil Åbo–Mariehamn–Stockholm ja ka Helsingi–Stockholm. Aastal 1980 müüdi Bore I Soome Höyrylaiva Oy/Finska Ångfartygs Ab-le (FAÅ) ja nimetati umber Skandiaks, jäädes samale Silje Line`i liiklusliinile.

1983. aastal müüdi Skandia Stena Line`ile ja nimetati ümber Stena Balticaks. Edasi tuli kiire müük Baltic Shipping Corporationile (Leningrad) ja nime muutmine Iljitšiks. Laev tegutses liinil  Stockholm–Leningrad (Leningrad nimetati hiljem ümber St Peterburiks) ja ka Stockholm–Riia. 1996. aastal müüdi Iljitš maha Maltese kompaniile, kus nimi muudeti Anastasia V-ks, ja 1997. aastal jälle kompaniile Windward Venture Shipping, kus sai nimeks Winward Pride ja oli mõeldud teenindamiseks liinil Barbados–Venezuela. 1997. aasta oktoobris sai laev nimeks Baltic Kristina ja töötas kuni aastani 2000 Estline`i, seejärel aga Tallinkiga. Alates 2002. aastast sai laev õiguse teenindada Riia–Stockholmi liini Riga Sea Line`i all ja kannab nüüdseks nime Rigel.

Tehnilised andmed:

Ehitatud aastal: 1973 Soomes
Peamasin: 13240 kW
Kiirus: 19 sõlme
Pikkus: 128,02 m
Laius: 22,05 m
Süvis: 5,92 m 
Reisijakohti: 548
Kajutikohti: 433
Autokohti: 359
Rajameetrid: 500

 

Ro-pax-laevad

* Maersk Friesland (1992, 1993 Estline`i all) – nüüd Rize Ipekyolu Türgis   
* Cap Canaille (1994 Estline`i all) – nüüd Prantsusmaa–Tuneesia liinil
* Donata (1994 Estline`i all) – lammutatud Türgis 2000. aastal
* Bore Song (1995 Estline`i all) – müüdud 2007. aastal Notos Shipping Co-le
* Nord Neptunus, hiljem Neptunia (1992–1994, 1995–1997, 1998–1999 Estline`i all) – lammutati Türgis aastal 2007
* Cap Afrique (1996 Estline`i all) – müüdud 2007. aastal Türgisse lammutamiseks
* Parchim (1996 Estline`i all) – nüüd Bahama lipu all
* Bolero (1997 Estline`i all) – seisab Leirvikis.
* Transest (2000 Estline`i all) – 2006. aastal tegi viimase reisi Indiasse lammutamiseks