Ajalugu

Estline´i logo aastail 1990-1994

Estline (mõnikord on kirjutatud ka EstLine) oli 1989. aastal loodud ja 2001. aastal pankrotti läinud Rootsi–Eesti laevakompanii, mis tegeles reisiliiklusega liinil Tallinn–Stockholm. Estline`il oli 10aastane ainuõigus  reisijateveole Stockholmi ja Tallinna vahel.

Estline´i asutasid 1989. aastal Rootsi laevakompanii Nordström & Thulin (90%) ning Eesti ettevõtted (10%), sh Eesti Autoveod, Eesti Maanteed, Tallinna Autobussikoondis jt.  Rootsis asuv ettevõte sai nimeks Estline AB ja Eestis asuv ettevõte Estline-Eesti AS. 28.08.1989 kirjutasid Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee ja Rootsi laevafirma Nordström & Thulin AB alla üldlepingule parvlaevaliikluse sisseseadmiseks Tallinna ja Stockholmi vahel. Kumbki pool võttis endale kohustuse ehitada välja terminal omapoolsel kaldal.

Tallinna–Stockholmi parvlaevaliikluse üldlepingust tulenevalt moodustati novembris Eesti NSV Transpordikomitee haldusalas olevatest ettevõtetest Estline-Eesti AS, kelle Rootsi-poolseks partneriks oli Nordström & Thulin Estline AB. Moskva alluvusega Eesti Riiklik Merelaevandus pidi vaatama seda tegevust kõrvalt.

Tallinna Merekaubasadam ja Estline-Eesti AS sõlmisid lepingu nn Rootsi terminali ja selle juurde kuuluvate rajatiste väljaehitamiseks.

1990. a 16. juuni õhtul väljus Stockholmist Nordström & Thulin Estline AB reisilaev Nord Estonia, komandosillal kapten Per Ringhagen, ja võttis kursi Tallinnale.
17. juuni hommik tervitas Nord Estoniat juba Merekaubasadama kai ääres. Kahe päeva pärast saabusid järgmise reisiga ka esimesed piletiga sõitjad ning korrapärane reisilaevaühendus Eesti ja Rootsi vahel oli taastatud. Järgmisest aastast alates renditi ainsa reisilaeva kõrval (enamasti poole aasta kaupa) ka mitut ro-pax-laeva.
22. mail 1991 võeti Merekaubasadamas kasutusse lepingu kohaselt valminud uus reisiterminal – B-terminal. See oli esimene euroopalik ehitis sadamas ja seda juba enne Eesti taasiseseisvuse väljakuulutamist.
19. augustil 1991 toimus Moskvas riigipöördekatse. Punalaevastik blokeeris merelt Tallinna sadama ja Eesti teedele ilmusid sõjaväekolonnid. Tallinnas maandusid dessantväelased. Stockholmist otsustas Tallinna reisi ette võtta ka reisilaev Nord Estonia, ehkki polnud teada, kas see õnnestub. Öösel sadam siiski avati.
1991. aasta 20. augusti  hommikul oli Nord Estonia saabunud Tallinna sadamasse ja osutus ainukeseks sel ebakindlal hetkel Tallinna tulla söandanud laevaks. Kõik teised alused olid jäänud välismaa sadamatesse.

Hilisõhtul võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvusest. Oktoobris 1992 hakkas Tallinna–Stockholmi laevaliinil Eesti riiki esindama Eesti Merelaevandus (ESCO). Moodustati uus aktsiaselts – E-Liini AS, mille omanikeks said võrdse osalusega Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin AB. 1992. aasta lõpul kompanii reorganiseeriti ja Eesti poolel asuv ettevõte sai nimeks E-Liini AS. Eesti osapooleks asus 50%ga Eesti Merelaevandus ja veebruari algul 1993 alustas Rootsi lipuga Nord Estonia asemel liiniliiklust Estline´i omanike ühiselt ostetud parvlaev Estonia.

28. septembril 1994 reisilaev Estonia uppus. Pärast Estonia hukku ehitati esialgu plaanitust põhjalikumalt ümber parvlaev Mare Balticum, mis algselt oli mõeldud Estonia kõrvale igapäevaste väljumiste tagamiseks. Muude ümberkorralduste käigus vahetati seejärel välja ka ettevõtte logo. Pärast 28. septembril 1994 alanud seisakut taastus liiniliiklus 11. detsembril. Pärast Eesti Merelaevanduse erastamist tõid selle uued omanikud 1997. aasta sügisel Tallinna–Stockholmi liinile parvlaeva Baltic Kristina, esialgu piiratud reisijate arvuga. 1. maist 1998 algas regulaarne igapäevane liiniliiklus kahe laevaga.

Enne seda oli Eesti Merelaevandus jaanuaris 1998 ostnud välja Nordström & Thulini osa ning nimetanud E-Liini ASi uuesti Estline´iks. Aastal 1998 lahkus Nordström & Thulin ühisettevõttest, muutes Estline`i ainuomanikuks Eesti laevakompanii. Aastaks 2000 oli Estline´i reisijate arv kasvanud 445 000ni. Detsembris 2000 sõlmis Eesti Merelaevandus mõlema laeva rendilepingu Tallinkiga ning jaanuaris 2001 jätkus liiklus Tallinna–Stockholmi liinil ühe laevaga Tallinki kaubamärgi all. Laevadeta ja seega sissetulekuta jäänud Estline läks pankrotti suvel 2001.